Olen alati tahtnud pidada midagi päevikulaadset, ent, nagu paljud teised, ei jõudnud ma sellega kunagi eriti kaugele. Nagu võib eeldada, oli see projekt aga erandiks. Lisaks ilusale, kuid ääretult kallile visandivihkule, mille äsja ostnud olin, oli projekti alustamise ajendiks ka just alanud suvevaheaeg. Peale pikka kooliaastat ning eksamiteks õppimist tundus oma päevade ise sisustamine lõbus, kuid veidi hirmutav ning pingutustnõudev. Siis tekkiski mõte, et ehk tunneksin end kindlamalt, kui iga päeva mööda saatmise ning hiljem unustamise asemel oleks mul viis nende kokku võtmiseks ning jäädvustamiseks.
Viskasin üks kord nalja, et oma tööst rääkides kõlan, nagu reklaamiksin ma inimestele visandivihiku pidamist. Võib-olla teengi seda, sest positiivseid külgi on tohutult. Näiteks olen märganud, et arenenud on oskus märgata ja väärtustada väikeseid, kuid rõõmu valmistavaid asju. Kui pean kellegagi enda jaoks väärtuslikku vestlust või midagi ajab mind naerma, joonistan selle üles, meenutades sellega endale, et antud asi läks mulle korda ning muutis mingil määral mu päeva.
Viskasin üks kord nalja, et oma tööst rääkides kõlan, nagu reklaamiksin ma inimestele visandivihiku pidamist. Võib-olla teengi seda, sest positiivseid külgi on tohutult. Näiteks olen märganud, et arenenud on oskus märgata ja väärtustada väikeseid, kuid rõõmu valmistavaid asju. Kui pean kellegagi enda jaoks väärtuslikku vestlust või midagi ajab mind naerma, joonistan selle üles, meenutades sellega endale, et antud asi läks mulle korda ning muutis mingil määral mu päeva.